Elas kord tütarlaps, kelle nimi oli Vikerkaar. See oli siis, kui ei olnud olemas taevas päris vikerkaart.
Vikerkaarel olid pikad juuksed ja ta kandis iga päev rõõmsavärvilisi riideid. Ta lemmiktegevus oli joonistamine. Ta tõmbas paberile punaseid, oranže, kollaseid, rohelisi, siniseid, tumesiniseid ja violetseid triipe. Vikerkaar midagi muud ei joonistanudki. Teised lapsed norisid teda, et ta ainult neid naljakaid triipe joonistab. Vikerkaart kurvastas see väga, et keegi tema ilusaid joonistusi ei hinnanud.
Ühel päeval, kui ta oma maja ees jälle värvilisi pilte tegi, läks sealt mööda üks eidekene, kes tegelikult oli ilmahaldjas taevast. Ta oli maa peale tulnud otsima värve, mis sobiksid taevalaotusele panna. Haldja arvates oli taevas liiga igav. Eidekene nägi, milliseid värve kasutab Vikerkaar oma joonistuste tegemisel ja ta tahtis kohe taevasse samasuguseid värve. Vikerkaar oli lahkesti nõus oma värve ka taevale andma.
Sellest ajast saadik ongi taevas aeg-ajalt vikerkaar, kui sajab vihma ja paistab päike. Iga päev siiski selliseid erilisi värve ei näe. Ilmahaldjas panigi selle ilmanähtusele nimeks vikerkaar tütarlapse nime järgi. Teised lapsed jätsid ka Vikerkaare norimise järele, kuna just tänu temale on kõrgel taevas mõnikord ilus seitsmevärviline sild.
Merily